Marta Suitsbergi luule laiskusega elamisest

Marta Suitsberg (12-aastane)

Teeviit loomekonkursi 7–12-aastaste luule vanusegrupis

Oi, kui hea on laiselda, ta-ta!

Nii hea on laiselda, ta-ta!

Lihtsalt ei tee midagi, ta-ta!

No ei teegi midagi, ta-ta!

Ainult pikutad, pikutad, ta-ta!

Just, pikutad ja  pikutad, ta-ta!

Aga… Laiskus on üks halb asi,

näiteks  kui ei pese sa käsi.

Ainult diivanil pikutad,

endale tekki peale sikutad.

Laiskusest jagu saama pead,

seda korrutatakse, igaüks teab.

Oled jälle virk ja kraps,

rahul on su emps ja paps.

Hakkad kõike korralikult tegema,

kasvõi kohe peale kooli kodutöid õppima.

Koolis on ainult viied sul,

nii võikski kohe olla mul…

Hakkad siis vaikselt paremat jalga liigutama, ta-ta!

Hästi vaikselt paremat jalga liigutama, ta-ta!

Liigutad siis vaikselt vasakut jalga, ta-ta!

No hästi vaikselt ka vasakut jalga, ta-ta!

Lisad kiirust juurde sa, ta-ta!

Veelgi kiirust ja virkust juurde sa, ta-ta!

Lõpuks jooksed linnale tiiru peale, ta-ta!

Lausa jooksed linnale mitu tiiru peale, ta-ta!

Ja näed, ongi laiskus läinud, ta-ta!

Kõik muutunud –  laiskus haihtunud, ta-ta!

Skip to content