Hellä Iva (17)
Mina olen Hellä ja tutvustan sulle ühte põnevat ning omanäolist Lõuna-Eesti keelt – võru keelt, mis kohalikus keeles on võro kiil. Loodetavasti saad ka sina selle artikli lugemise käigus mõne toreda võrukeelse sõna selgeks.
Olen juba sünnist saadik elanud ja kasvanud võrukeelses keskkonnas. Minu isa on pärit Võrumaalt ning ta peab võru keelt väga oluliseks. Nii räägib ta seda kõigiga, kes sellest vähegi aru saavad. Ka minu ema õppis ülikooli ajal võru keele selgeks. Neile mõlemale oli kohe selge, et nad tahavad oma lastega rääkida algusest peale võru keeles, et kasvaks juurde uus põlvkond selle keele hoidjaid ning rääkijaid.
Olen neile väga tänulik, sest tänu sellele oskasin võru keelt rääkida juba enne, kui alustasin eesti keele rääkimisega. Ma tunnen, et võru keele rääkimine teeb mind tohutult palju rikkamaks, on väga äge osata väikest ja omanäolist keelt!
Ehk oled sa selle keele kohta juba üht-teist kuulnud, sest võru keelt võib kuulda paljudes erinevates kohtades. Näiteks telesaadetes, teatri– ja muusikamaailmas ning ka niisama linnaruumis. Lisaks oskavad paljudel vanavanemad selles keeles kõnelda.
Võro keel on keel, mida räägitakse Lõuna-Eestis. See on eesti keelega natuke sarnane, kuid samas ka päris erinev. Kui kuuled võru keelt, siis kindlasti saad osast jutust aru, sest mõned sõnad ongi täpselt samasugused nagu eesti keeles. Näiteks sõnad, nagu kass, padi, lamp, klaas, kell ja aken. Kuid on ka sõnu, mis on küllaltki sarnased, kuid pole siiski täpselt samasugused ning võivad eesti keeles tähendada midagi täiesti muud. Näiteks kool on võro keeles kuul, kuusk on kuus, sein on sain, käbi on kukk. On ka täiesti teistsuguseid sõnu, näiteks lepatriinu on käokiräs, koer on pini, mänd on petäi, nuga on väits.
Kas teadsid, et võru keel on Eesti kõige vanem keel (isegi vanem kui eesti keel)?
Võru keelt kutsuti alguses Tartu keeleks. Umbes 2000 aastat tagasi tekkis Lõuna-Eesti algkeel, millest arenes välja võru keel. Eesti keelt aga hakati rääkima alles 1000 aastat tagasi, seega poole hiljem kui võru keelt.
Aja jooksul on aga järjest rohkem inimesi hakanud rääkima eesti keelt, ning seetõttu on võru keel jäänud järjest rohkem tagaplaanile. Kuigi rahvaküsitluse alusel peab end võru keele oskajaks 70 000 inimest (iga kümnes eesti inimene), on kurb tõde, et tegelikkuses on häid võru keele rääkijaid mitu korda vähem.
Väga kaua aega, umbes sada aastat, on räägitud, et võru keel pole oluline, mistõttu on inimesed võru keele teadlikult kõrvale jätnud ning pole ka oma lastega seda keelt enam rääkinud. Lapsed kuulevad keelt tavaliselt vanavanemate käest, kuid sedagi järjest harvemini. Seetõttu on praegu võru keelt rääkivaid lapsi väga vähe, ainult umbes paarkümmend. Rohkem oskavad võru keelt täiskasvanud ja vanemad inimesed.
Võrumaal elavad inimesed peaksid ise ja oma lastega rääkima rohkem võru keeles, sest kaotades oma keele, kaotame ka oma kultuuri ja juured.
Aga õnneks õpetatakse umbes pooltes võrumaa koolides ja lasteaedades võru keelt. Seda on küll vähe, aga esimese sammuna tulebki olla keelest teadlik ning seejärel juba asuda seda õppima.
Kui ka sina tahaksid võru keele kohta rohkem teada saada ning kuulata, kuidas see siis ikkagi kõlab, siis selleks on loodud mitmeid võimalusi. Näiteks on olemas erinevaid võrukeelseid raamatuid ja saad külastada ka helüait.ee lehekülge, kust saab kuulata võrokeelseid audiojutte.
Aga kui järgmine kord lähed oma emaga rääkima, siis ütle talle ema asemel hoopis imä!
Isale saad öelda esä, vennale veli ja õele sõsar. Vanaemale aga vanaimä ja vanaisale vanaesä.
Tee proovi ja vaata, kui hästi nad sinust aru saavad!
Kõkkõ hääd!
