Aveli Heletuli
Teeviit juuniori toimetaja
Tänapäeva läänelikus ühiskonnas, kus elame, on meil kõigil rohkem võimalusi enesearenguks, kui on olnud kunagi varem ühelgi meie esivanematest. Enesearengut on mitut tüüpi, kuid nad kõik on seotud õppimise ja uute oskuste arendamisega.
Üheks enesearenduse võimaluseks on huviharidus (õppekava väline vabatahtlik haridus), mille kaudu on võimalik arendada erinevaid praktilisi oskusi, suhtlemisoskust ning saada seejuures uusi tutvusi, mis võivad sulle tulevikus avada uued võimalused, millest sa praegu ei oska isegi und näha.
Lapse jaoks on sellise enesearenduse jaoks üks parimaid kohti noortekeskused ja koolid. Kui koolides käime iga päev, siis on lapsi, kes ei satu noortekeskustesse pea kunagi. Nii nagu koolideski, on noortekeskustes tööl erinevad väljaõppega inimesed, kelle ülesandeks on laste ja noorte kasvatamine. Iga laps võiks välja uurida, milline on temale lähim noortekeskus ning tutvuda antud asutuste poolt korraldatavate üritustega.
Noorte- ja noorsootöökeskused korraldavad suviti loendamatul hulgal erinevas suuruses ja erineva suunitlusega laagreid, mis on lastele heaks võimaluseks õppida tundma nii teisi omaealisi kui ka täiskasvanuid, kes tegelevad noorsootööga.
Teine imeline võimalus on erinevad aastaringselt korraldatavad töötoad, samuti pea igal teemal. Mõnikord on tegu korduva üritusega, kuigi reeglina on sellised loengud ja töötoad, kus spetsialistid rääkimas ja erinevaid asju tutvustamas käivad, ühekordsed.
Kolmas hea võimalus on huviringid, mis on enamikele lastele ka kõige paremini teadaolev väljund. Huviringe on palju nii koolides kui ka noortekeskustes. Neid on igasugustel teemadel ja alati leidub seal midagi igaühele.
Kuigi kõik eelmainitud üritustest võivad olla tasulised, on suurem osa huviharidusest üldiselt siiski tasuta.
Enesearenguga on võimalik tegeleda ka iseseisvalt, seda läbi enda silmaringi ja oskuste arendamise. Selleks on palju võimalusi. Mina ise olen alates 4. klassist võrdlemisi järjepidevalt arendanud oma joonistamise oskust. Tänaseks julgen ma juba öelda, et olen kunstnik.
Väga hea võimalus on raamatute lugemine. Läbi lugemise avardub inimese silmaring. Jules Verne’i raamatud õpetasid mulle ajalugu ja geograafiat, teadusajakirjade lugemine aga bioloogia ja keemia algtõdesid. Raamatud võivad avardada meie silmaringi võõraste kultuuride ja ajaperioodide suhtes ilma, et me ise sellest arugi saaksime.
Üks väga hea trikk on ka keelte õppimine läbi lugemise. Vanemas kooliastmes kipub just eesti keel olema aine, mis paljudele andekatele õpilastele jalgu jääb ja nende tunnistuse ära rikub. Varajase raamatukoi kalduvusega laste jaoks tekitab see aine aga harva probleeme. Keel ja selle kaunid nüansid jäävad sulle iseenesest külge ning sa õpid varakult hindama asju, mida sul hiljem hädasti tarvis läheb.
Ka internet on justkui õppimise ja enesearendamise kullaauk. Netis on hulganisti põnevaid filme (soovitan kõigile tungivalt dokumentaalfilme) ja muid materjale, mille abil on võimalik rahuldada ka kõige teadmistejanulisemaid hingi.
Tavaliselt on ainus asi, mis meid enesearendamisest tagasi hoiab, iga inimene ise, kuna enamik asju on kinni meie peas. Milleks veeta oma aega hädaldades ja unistades, kui saame selle asemel panna selle sama energia hoopis uute ja põnevate asjade avastamisesse?
“Minu sõnum kõigile on üks: õppige igal võimalusel, sest läbi õppimise on siin elus kõik võimalik ja oma tegudega tõmbame me ligi just selliseid inimesi, nagu seda on meie teod.
– AVELI HELETULI
Seega on kõik sinu enda valikute küsimus.”
Kuula ja vaata ka samateemalist Instagrami videoklippi, kus Aveli loeb ette lõigu siinsest loost.
