Roula Abdelhay tuli Eestisse 24-aastasena Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikuna. Plaan oli jääda üheks aastaks. Täna töötab ta viiendat aastat noorsootöötajana Rae Noortekeskuses ja juhib Eesti Noorsootöötajate Kogus välispäritolu noorsootöötajate töörühma.
Enne Eestisse tulekut lõpetas Roula farmaatsia bakalaureuseõppe ning töötas apteegis ja laboris. Samal ajal tegi ta vabatahtlikku tööd ÜRO missioonidega. Humanitaarvaldkond meeldis talle nii palju, et ta vahetas karjääri ja hakkas ÜRO arenguprogrammis (UNDP) projekti koordinaatoriks.
„Aga ma tundsin kogu aeg, et ma ei tea, mida ma oma eluga edasi teha tahan,“ meenutab ta. Siis nägi ta Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalust ja otsustas pakkida kohvri ning seada sammud Maarjamaale– uue kogemuse ja natukese lume pärast. „Tegelikult oli lund väga palju. Mina tegin väikesed plaanid, aga Eesti tegi pärast seda kõik ise.“
„Ma ei tulnud siia mõttega, et hakkan Eestis oma elu ehitama. Ma tulin siia ühe kohvriga, mis oli pakitud üheks aastaks. Praegu on see kohver kuskil kapis ja vaatab mind etteheitvalt,“ ütleb Roula. „Mul on siin oma kogukond, kodu, kass ja oma elu ning mul on selle üle hea meel.“
Terve rida inimesi, kes avasid ukse
Roula sõnul ei olnud tema teekonnal toeks üks kindel inimene, vaid terve rida erinevaid toetajaid ja julgustajaid. Vabatahtliku aasta koordinaator vaatas läbi tema CV ja otsustas ta vastu võtta. Toeks olid sõbrad noortekeskuses, kus ta vabatahtliku aasta tegi. Hilisemad tööandjad nägid, et ta ei räägi eesti keelt, aga tahab väga noorsootööd teha. Elukaaslane, kes on ise noorsootöötaja, näitas läbi oma kogemuste, kuidas seda tööd teha.
„Mul oli terve rida inimesi, kes avasid ukse. Mina ei olnud valmis sisse minema, aga kõik need inimesed ütlesid: mine, tee. Ja praegu olen ma siin tänu nendele inimestele.“
Vabatahtliku aasta lõpu poole hakkas Roula kartma, et koos projektiga lõpeb ka tema töö noortega. Ta hakkas mõtlema, mida ta peab tegema, et pakkuda noortele kõige kvaliteetsemat tuge. Farmatseudina oli ta harjunud küsima, mida inimene temalt parasjagu vajab. „Noori ei tule ravida, aga noorsootöötaja mõtleb teadlikult, mis on tema järgmine samm ja kuidas ta saab igale noorele head tuge pakkuda.“
Esimene samm oli eesti keel. „See on minu viis noortega suhelda. Iga välispäritolu noorsootöötajale ütlen ma ausalt: õpi eesti keelt.“ Järgmine samm oli noorsootöötaja kutse. „See näitab, et ma võtan seda tööd tõsiselt, võtan iga kogemust tõsiselt ja peegeldan seda.“
Iga uue noore puhul, kes noortekeskusse tuleb, tunneb Roula ära sama tunde, mis oli tal endal. „Ma mäletan, kuidas on olla uus. Uus riik, uus keel, uus süsteem. Ma tunnen seda ebakindlust väga hästi ja see on minu tööriist. Ma näen, et sa oled ebakindel, las ma seletan sulle, las ma julgustan sind. Sa saad siin hakkama.“
Eriti meeldib talle töötada seitsmeaastastega, kes on just lasteaiast kooli läinud. „Kui noorsootöötaja toetab noori juba sellest vanusest, võib see luua suurt muutust. Kasvavad noored, kes on enesekindlad, oskavad ennast väljendada ja julgevad oma arvamust välja öelda.“
Tema sõnul ei aita ka maailma kõige ägedam töötuba, kui noor tunneb, et ta on seal lihtsalt pealtvaataja. „Aitab see, kui noor tuleb uksest sisse ja sa oled märganud, et teda ei olnud mitu päeva. Ütled tere, küsid, kuidas läheb, ja ütled, et ei näinud teda eelmisel nädalal.“ Lauamäng või tegevus on vaid tööriist, et jää murda. „Iga sammu taga noorsootöös on mõte.“
Ta mäletab, kuidas on olla uus
Iga uue noore puhul, kes noortekeskusse tuleb, tunneb Roula ära sama tunde, mis oli tal endal. „Ma mäletan, kuidas on olla uus. Uus riik, uus keel, uus süsteem. Ma tunnen seda ebakindlust väga hästi ja see on minu tööriist. Ma näen, et sa oled ebakindel, las ma seletan sulle, las ma julgustan sind. Sa saad siin hakkama.“
Eriti meeldib talle töötada seitsmeaastastega, kes on just lasteaiast kooli läinud. „Kui noorsootöötaja toetab noori juba sellest vanusest, võib see luua suurt muutust. Kasvavad noored, kes on enesekindlad, oskavad ennast väljendada ja julgevad oma arvamust välja öelda.“
Tema sõnul ei aita ka maailma kõige ägedam töötuba, kui noor tunneb, et ta on seal lihtsalt pealtvaataja. „Aitab see, kui noor tuleb uksest sisse ja sa oled märganud, et teda ei olnud mitu päeva. Ütled tere, küsid, kuidas läheb, ja ütled, et ei näinud teda eelmisel nädalal.“ Lauamäng või tegevus on vaid tööriist, et jää murda. „Iga sammu taga noorsootöös on mõte.
Galerii: erakogu
Mida valdkonnavõõras ei näe
Roula sõnul näevad inimesed noorsootöös sageli peamiselt vaba aja sisustamist. Tema hinnangul on see umbes 30 protsenti tööst. „Me oleme turvalised ja kvalifitseeritud täiskasvanud, kes pakuvad esmast nõustamist ja õpetavad elulisi oskusi.“
Suur osa noorsootööst on tema sõnul ennetustöö. „See on väga oluline kogukonna jaoks.“ Roula tuleb Süüriast, riigist, kus noorsootööd sellisel kujul ei ole – on kodu ja kool. Kui noorsootöötajat ei ole, jääb rohkem koormust laste heaolu spetsialistidele, psühholoogidele ja õpetajatele. „Iga eluvaldkond toimib paremini, kui noorsootöötajad on olemas.“
Ma olen siin
Mõni aeg tagasi läks Roula tööle teise noortekeskusesse. Enne lahkumist ütles ta ühele noorele, et kuigi nad enam iga päev ei kohtu, võib noor talle alati kirjutada, nii heal kui ka halval päeval. Noor imestas, miks Roula räägib nii, nagu ta kaoks päriselt ära.
Roula jaoks oli see aga oluline. Ta tahtis, et noor teaks: ka töökoha vahetuse järel on Roula olemas ja tahab kuulda, kuidas tal läheb. „Kui noor teab, et siin on turvaline abi küsida ja oma muredest rääkida, läheb abi küsimine lihtsamaks,“ ütleb Roula. „Täiskasvanuna sa tead, kelle juurde mure korral minna. Noored vajavad rohkem kindlust, et me oleme nende jaoks päriselt olemas.“
Mida sa soovid?
Noored näevad Roula kaudu, et maailm on suurem kui kool, kodu ja Eesti. Samas on ta nende jaoks lihtsalt noorsootöötaja. „Ma ei ole välismaalane. Ma olen see noorsootöötaja, kes palub pärast tegevust ära koristada. Või see, kes kaotab neile lauamängudes.“
Tihti parandavad noored tema eesti keelt. „Täiskasvanud kardavad seda teha, sest see võib olla piinlik. Aga minu jaoks on see väga südamlik asi. See näitab neile, et nad teavad asju, mida mina ei tea.“
Inglise keeles on küsimus “What do you want?” täiesti tavaline ja Roula arvas, et eesti keeles võib samamoodi küsida mida sa tahad. Üks noor parandas teda: „Roula, ei, see on mida sa soovid.“
„Nüüd mäletan ma seda noort iga kord, kui ütlen kellelegi mida sa soovid,“ räägib Roula.
Pitsatöötuba, kus õpitakse rohkem kui pitsa tegemist
Roula sõnul jääb vähemaks kohti, kus noored saavad tasuta ja hinnanguvabas keskkonnas oma ideid ellu viia. „Sellepärast on noortekeskused ja need keskkonnad väga olulised.“
Ta toob näite noorte omaalgatusest – pitsatöötoast. Väljast paistab, et tehakse lihtsalt pitsat. Tegelikult mõtlevad noored koos noorsootöötajaga välja idee, kirjutavad projekti, teevad eelarve ja viivad töötoa ellu. Teised noored võtavad sellest osa ning korraldajad näevad, et nende tegevusest on teistele kasu ja rõõmu. Pärast arutletakse, kuidas läks ja mida saaks paremini teha. „Need on oskused, mida formaalharidus ei õpeta.“
Aastaid hiljem mäletab noor seda hetke, kui noorsootöötaja ütles: sa tegid väga hästi, aitäh sulle. „See jääb meelde. Kõik inimesed, kes mulle võimalusi andsid, jäävad mulle meelde ja ma hindan seda väga.“
Intervjuu lõpus palusime Roulal lõpetada lause „Noorel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut, kes…“. Roula vastas: „Noorel on vaja hinnanguvaba ja turvalist täiskasvanut, kellele ta saab rääkida oma probleemidest, muredest ja rõõmudest – kõigest.“
Vaata täispikka vestlust Youtubest
Artikkel ja video on valminud 2026. aasta üle-eestilise noorsootöö nädala “Noore kõrval. Päriselt.” raames
Toimetas Kristjan Heinmets
