Projekti Lõuna-Eesti Ettevõtlikud Noored (LEEN) meeskond

Minu LEENi inimesed: Evelyn, Kristel, Kadi, Janeli, Rasmus ja Mariliis

Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored ehk LEEN oleks kõikide eelduste kohaselt pidanud läbi kukkuma. Kuus maakonda, seitse organisatsiooni ja üks ühine plaan on koosseis, millega tavaliselt ei jõuta kokkuleppele isegi selles, mis kell koosolek peaks algama. Ülesanne oli arendada 7–26-aastaste noorte ettevõtlikkust ja omaalgatust üle kogu Lõuna-Eesti ning siduda noori oma kodukohaga. Eestis polnud seda sellises mahus varem tehtud, nii et kelleltki maha kirjutada ka ei olnud. Natuke õnne oli vaja, seda ma ei salga. Aga see õnnestus, with flying colours.

Alates 2024. aastast on LEENi all toimunud üle 700 tegevuse: häkatonid, laadad, laagrid, koolitused, õppereisid ja Kohtumiste kuu, mis viis noored kohalike tööandjate juurde. Täpset arvu teab Mariliis. Mariliis teab alati täpset arvu. Õpilas- ja minifirmasid oli piirkonnas enne umbes 100, hiljem topelt. Igasuguseid üritusi tegime ka. Avakonverentsil Viljandis oli üle 300 noore. Vahefiniši konverentsi korraldasid kuue maakonna noored juba ise, rohkem kui 400 osalejale. Asi toimis.

Selle kõige taga on aga kuus inimest. Tutvustan neid järjekorras.

Enne põhjusest, miks see õnnestus: kõiki kottis. Vahel äkki liiga palju? Tööd tööle jätta ei osanud neist vist keegi. Selle kohta me koolitust ei korraldanud, kuigi kõige muu kohta korraldasime küll. Me murdsime piike, mõnel päeval mitu, aga iga vaidluse tagant paistis sama asi: hool oma kodukandi noorte ja kogu noorsootöö valdkonna ning ka regiooni vastu. Ja iga kord jõudsime lõpuks kokku tagasi, targemate projektijuhtide ja paremate inimestena.

Rasmus, ametlikult tegeled sa Valgamaa noortega. Mitteametlikult oled sa entsüklopeedia, millele saab helistada. Sinu professionaalsus on absoluutselt erakordne ja mingil hetkel ei piirdunud ma enam tööküsimustega. Küsisin näiteks: Rasmus, miks see puu seal kasvab? Sa teadsid. Sinu maakonnas alustasid ettevõtlusega juba lasteaialapsed ja ma kahtlustan, et nemad küsisid sinult vahel samu küsimusi mis mina.

Evelyn, üle maakonna kangelanna. Sinu kirglikkus on kõikehõlmav selle sõna otseses mõttes: kes lähedal seisab, see haaratakse hõlmast kaasa. Kui sinust saab ühel päeval Eesti peaminister, siis mina ei üllatu, vaid küsin, mis nii kaua aega võttis. Seni oled sa üks mu lähedasemaid sõpru ja see roll meeldib mulle sinu puhul isegi rohkem.

Kadi, sa ütled välja, mida mõtled. Ütlemata jätmine teeb sulle silmnähtavalt füüsilist valu. Seda enam pean ma ära märkima ühe asja, mida sa ei öelnud: kui mina täieliku algajana sisse astusin, andsid sa mulle aega õppida ega kritiseerinud mind kordagi (vähemalt minu ees mitte). Aitäh. Võrumaa noored on sinu käe all õppinud, et oma kultuuri ei pea hoidma muuseumis, sellega võib ka laadale minna.

Janeli, sinus töötas sama rahutu mootor mis minus, nii et ma räägin kogemusest. Sinu kandikul on kogu aeg umbes ühe inimese jagu rohkem, kui sinna mahub, ja maha ei kuku sealt midagi. Seal on terve Tartumaa noorte ettevõtlikkus ja aeg-ajalt ka mõne teise riigi oma. Erakordne ema ja erakordne valdkonna tegija. Kuidas see ajaliselt võimalik on, on mulle tänaseni mõistatus.

Kristel, sinu chill olek on loodusvara, mida minusugusel ei ole ja mida ei saa ka laenata. Sa valid sõnu nii, et need jäävad meelde, ja koosolekutel on see haruldane oskus. Sinust on kaugele näha, mis sulle tähtis on: pere, kodukoht ja oma kodukoha kultuur. Sama rahuga õpetad sa Põlvamaa noori hoidma seda, mis neil juba on: oma kodukohta ja loodust selle ümber, ikka ettevõtlikult.

Mariliis, sa juhtisid projekti, kus oli kuus maakonda, seitse organisatsiooni ja 3,3 miljonit eurot, ja ma ei kuulnud sind kordagi röökimas. Põhjust oleks olnud. Mõnikord olin põhjus mina. Sinu rahu on peaaegu stoiline ja sa saad aru igast süsteemist, millele otsa vaatad. Sa olid põhimõtteliselt iga kord nõus aitama. Jah, see on su töö, aga töö ei kohusta kedagi seda nii tegema. Kõige ilusam oli vaadata, kuidas sa selle projekti jooksul kasvasid, nagu me kõik: heast protsesside juhist sai hea kirglike inimeste juht.

Osa teie tööst on juba näha. See käib koolis, teeb firmat, korraldab konverentsi ja müüb laadal innovatsiooni. Suurem osa ei ole veel näha ega saagi olla. Kõige noorem LEENi noor on praegu seitsmene. 26 saab ta aastal 2045 ja umbes siis otsustab ta, kas tema kodu on Lõuna-Eestis või kusagil mujal. See on selle töö tegelik lõpparuanne ja seda ei kirjuta meist keegi. Väga vähesed teevad tööd, mille tulemust saab mõõta alles kahekümne aasta pärast, ja veel vähemad teevad seda nii, et midagi on näha juba samal sügisel. Teie teete mõlemat. Jätkake. Aastal 2045 tuleb keegi teile selle eest aitäh ütlema. Või kui ka ei tule, siis vähemasti tunneb ta tähenduslikku seost oma kalli kodukandiga. Tähendust, mida teie lõite ning olete jätkuvalt loomas.

Üht asja olen ma teile öelnud nii palju kordi, et te võite seda une pealt tsiteerida: hoidke kokku. Vaielda võib. Teise tuppa rahunema minna võib ka, minu kogemuse järgi on see isegi soovitatav. Tagasi tulla tuleb ka ja seni olete alati tulnud. LEEN 2 on juba käimas ja ma eeldan, et see tuleb esimesest kordades parem. No pressure.

Mina kolin tagasi Põhja-Eestisse. Teie selles süüdi ei ole. Lõuna-Eesti soe nägu ja inimlik viis jäävad mulle meelde eelkõige teie kaudu ja see, mida ma teie kõrval õppisin, tuleb minuga kaasa.

Aitäh teile. Selles, et ma enam algaja ei ole, olete teie süüdi.

Alati soojalt meenutades,

Armastusega